Paide (Paide linn)
Linna on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil alustati Paide ordulinnuse rajamist. Asula sai linnaõigused 1291. aastal.
2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.
[[Paide raekoda]] Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa keeles 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju Wittensten). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil.
Linna eestikeelset nime on mainitud esimest korda 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.
Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.
Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes reisis 1413. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime Wislen. Poola keeles kasutati nime Biały Kamien, mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime Wittenstein või nimekuju Белый город, mis tähendas valget linna.
Kaart - Paide (Paide linn)
Kaart
Maa (piirkond) - Eesti
Eesti lipp |
Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit, koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti territoorium Liivimaa osa ja kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani või Poola koosseisu.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
ET | Eesti keel (Estonian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |